o Jumal ilmutab ennast äravalitud rahvale, kes on juudid, sõlmides nendega brit e liidu. o Äravalitud rahval ei ole privileege, vaid rohkem vastutust nii Jumala kui teiste rahvaste eest. o Inimese elu on tema ja Jumala dialoog nii isiklikul kui ka rahva tasandil. o Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse Jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. o Kohus peale surma pärast Mesiahi (Messia) tulekut. Pühakiri 1 Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. TaNaH: Kirjutatud Toora (5 Moosese raamatut), Neviim (Prohvetid) ja Ketuvim (Kirjad). Kokku on 39 raamatust, kus on aineks iisraellaste e juutide ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. Kirjutatud Toora sisaldab 613 kohustust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Pühakiri 2
surematu hing. · Jumal ilmutab ennast äravalitud rahvale, kes on juudid, sõlmides nendega brit e liidu. · Äravalitud rahval ei ole privileege, vaid rohkem vastutust nii Jumala kui teiste rahvaste eest. · Inimese elu on tema ja Jumala dialoog nii isiklikul kui ka rahva tasandil. · Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse Jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. · Kohus peale surma pärast Mesiahi (Messia) tulekut. Kes on juut? · Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, keson sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud. · Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. · Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks