Eesti siseveekogude seisund
kõrgperioodil. Ligi 50% uuritud järvedest on vee suvine läbipaistvus alla 1,5 m. Kõige väiksem (0,2
0,3 m) on see Harku, Peta- ja Pappjärves. 37% on vee läbipaistvus suvel 1,53,0 m, 3% üle 4,5 m.
Järvevee värvus koos fütoplanktoni hulgaga määrab olulisel määral vee temperatuuri- ja
hapnikukihistuse.
Vee koostis
Vee keemiliselt koostiselt on valdav osa järvi magedaveelised. Arvestataval hulgal kloriide ja
teisi merveele iseloomulikke sooli leidub merest hiljuti eraldunud või tugeva ühenduse säilitanud
rannajärvedes. Kloriidide hulk on suurenenud ka reostunud järvedes. Põhiline osa Lõuna- ja Põhja-
Eesti järvedest on kaltsiumvesinikkarbonaatsed. Vaid rabajärvedes on valdaval kohal sulfaatioon.
Järvede vee mineraalainete kontsentratsioon on väga varieeruv. Nii kõigub üldaluselisus (HCO 3)
uuritud järvede vees 0366 mg/l vahel. Kõige madalama üldaluselisusega on raba- ja liivikute järved,
annaabi.ee 
