Tiit Lauk humanitaar
annab hea lähtepunkti järgnevatele uurimustele.
17
2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD
2.1. AKULTURATSIOON: KULTUURILAENUD JA KULTUURILIITED.
ÜHINEMISED
Muusika muutuste uurimisest hakati etnomusikoloogias huvituma 1950. aastail, kui teadusala
“antropologiseerudes” ilmnes vajadus kirjeldada ja põhjendada stiilipiiride muutusi laiema
kultuurikoosluse raames. Bruno Nettl väidab, viidates siin ka Klaus P. Wachsmanni ja Alan
P. Merriami töödele, et akulturatsioonialased uurimused, mis on naaberkultuuride vahelise
lähema kontakti tulemus, on alguse saanud just muusika uurimustest (Nettl 1964: 4). Nagu
viitab Pekka Jalkanen, ilmnesid antropoloogia probleemid teoorialoome alal; nii on etno-
musikoloogia teooria olnud kaua antropoloogilise teooria muusikauurimuste alale sobitaja
rollis. Selle järgi on muusika muutumine määratletud kahe kultuuri iseenesliku leviku ja
annaabi.ee 
