"merrekadu" - 1 õppematerjal

Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid

saatis ta mõtteid enamasti rahustava rütmilise muusikana, kui ta nii lastega istus, otsekui korrates ikka ja jälle mingit looduse vaikset, vana, lohutavat hällilaulu: “Ma valvan sind – ma olen su tugi”, aga teinekord, äkitselt ja ootamatult, eriti siis, kui ta meel parajasti käsil oleva töö juurest veidike hälbis, polnud üldsegi heatahtlik, vaid nagu elu halastamatut takti taguv tontlik trummipõrin sundis kartma saare hävingut ja merrekadu, ning hoiatas teda, kelle päev oli üht kiiret asja teise järel õiendades mööda libisenud, et see kõik on põgus kui vikerkaar – see teistest häältest summutatud ja varjatud hääl kõmises äkki õõnsalt ta kõrvus ning sundis teda ootamatu hirmu ajel pead tõstma. Isegi sellal, kui ta kaalutles masside, joonte, värvide vahekordi, vaatas nõnda Jamesiga uksel istuvat mrs. Ramsey’t, kompasid tema tundlad ümbrust, et keegi ei saaks ligi hiilida ja pildile ootamatult pilku heita