Karl Suure elulugu
välja mobilisatsiooni. Karl ründas Itaaliat kahest küljest. Desiderius kõige oma väega oli kurus
kaitseks, nägi kõikvõimas Jumal ta kurja plaani ja saatis sel ööl nende peale hirmu ja kartuse, nii et
need jooksu pistsid. Seda nähes frangid ajasid neid taga ja tapsid paljud.
774. aasta kevadel vallutas Karl veel mitu Langobardia linna.
Itaalias peetud võitluste ajal pidas Karl ka sõda saksidega. See oli koorem, mille olid frangid saanud
päranduseks Merovingidelt. Nendest sõdadest said ristiretked, ususõjad. Karl ei tahtnud nende
sõdadega mitte muud saavutada kui saksid Frangi riiki sulatada.
Esmakordselt märib sakse ajaloos Ptolemaius. Nad asusid tema andmetel Elba paremal kaldal. IV
sajandi keskpaigaks pidid nad juba olema Alam-Reinini tunginud. VI sajandil olid nad Saale ja
Unstruti kandis. VIII sajandil on nad seal, kus nad olid Karl Suure ajalgi.
Sõda nendega oli meeleheitlik ja frangid polnud ühtki teist sõda pidanud sellise visaduse,