"meromikseid" - 1 õppematerjal

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

vahetub vesi kuni 4 korda, kõige väiksem veevahetus on sügavatel umbjärvedel – 1 kord 3-5 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Kuritse, Hino). Paljudes madalates järvedes (rannajärvedes) vahetub vesi aasta jooksul kümneid korda (Porijärves 170 korda). Järvevee suuremad temperatuurimuutused toimuvad mais kiire soojenemise ja oktoobris kiire jahtumise ajal. Tugevam stratifikatsioon tekib sügavates järvedes (suvel vahe kuni 20 °, nt Nohipalu Mustjärves). Eestis esineb ka meromikseid järvi (segunemata veega), kus sügavamates kihtides täielikku segunemist ei toimu (nt Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv). Vähetoitelised ehk oligotroofsed – 8 % järvedest. On mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Need on selgeveelised (läbipaistvus > 4 m) unikaalse elustikuga järved. Poolhuumustoitelised e semidüstroofsed – 5,8 % järvedest. On mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. Huumustoitelised e düstroofsed – 9 % järvedest