Egiptuse ehted ja kaunistused
Idast. Ripatsid ja kõrvarõngad olid sageli hiigla suured ning küllap üsnagi rasked kanda.
Kuningliku perekonna liikmed kandsid ohtrasti kuldehteid, suurtes kogustes pandi neid neile
kaasa ka manalateekonnale. Et see oli hästi teada hauarüüstajatele, on täielikke kuldehete
komplekte leitud väga harva. Itaallasel Giuseppe Ferlinil oli 1834. aastal õnne leida üks selline
kuninganna Amenashakheto püramiidist, mis asub praeguse Sudaani territooriumil Meroes. Ehete
põhjalik uurimine suutis kulumise põhjal kindlaks teha nende kandmisviisi. Nii näiteks arvatakse,
et kuningatar kandis oma kümmet käevõru viiekaupa kummalgi käsivarrel. Hauast leiti ka üheksa
igapäevaseks kandmiseks mõeldud vapisõrmust, mida kuningatar oli eelistanud kanda aga
hoopiski laubajuustes otsmikule rippuvatena.
Tuntud olid kultusliku ja poliitilise tähendusega kaunistuselemendid. Preestrid kandsid oma
seisuse märkidena sulgi, lootoselehti ja linde