Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest
tal puuduvat juhivõimed.
Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa
kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932).
Hitler I maailmasõjas (vasakul)
Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne aga nad tundsid, et ta ei
jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes. Ta ei hoolinud puhku-sest ega naistest.
1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpom-
merni linna Pasewalki. Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti,
omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist. Uuemad uurimused, mis
toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem
tekkinud hüsteerilise reaktsiooniga Saksamaa kaotusele. Igatahes ravis Hitlerit
sõjaväepsühhiaater, kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist psühho-
paadiga, kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu.