Hüpnoos
Hiinas
ja Indias olevat samuti läbi viidud sarnaseid tervendamisi, kus patsiente ravisid üksnes sõnad.
Kreekas olid aga nii nimetatud unetemplid, kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja
magada. Väidetavalt ilmus magades patsiendi unenäos ravi võimalus veavavale haigusele.
Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunstijumalale Asklepiosele.
Tuntuim nimi hüpnoosi ajaloos on Franz Anton Mesmer (1734 1815). Omal ajal peeti teda
petiseks. Mermeri karisma ja hiilgav edukus patsientide tervendamisel julgustas hilisemaid
hüpnoosi uurijaid ning see aitas kaasa mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer hakkas
uurima tõusu-mõõna nähtusi ja planeete. Hiljem avastas mees, et on olemas üleüldine
gravitatsiooniline vedelik, mis avaldab mõju inimesele. Sellist uurimist ja nähtust hakati
nimetama ,, animaalseks magnetismiks". Seejärel proovis ta rajada magneetilise polaarsuse
patsiendi ja tervendaja vahel
annaabi.ee 
