Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa
kuulutades mõista anda, et nad ei ole mitte ühe või teise asja poolt, vaid et nende poolt on ka
inimese ajalookogemus ja filosoofiline loogika. Ajaloofilosoofia ei olegi ehk õige sõna selle
narratiivse kihistuse iseloomustamiseks, küll aga võime kõnelda AJALOOIDEOLOOGIAST.
Faktiliselt ebausaldusväärne, kuid ajaloo ümberkirjutajana ei ole tal Baltikumis võrdset. Need
teosed kuuluvad osalt luulelise fantaasia valdkonda, kuid ometi ühtlasi balti ajalookirjutuse
kullafondis. Merkelita poleks ei eesti ega läti rahvusliku ajalookirjutuse teke üldse mõeldav. Ta
on uue historiofraafilise kirjutusviisi looja ning Baltikumi kõigi aegade olulisimaid
ajalooideolooge.
Merkeli kohta: noore literaadi vapustavus ei seisnenud mitte üksi julguses, millega ta asus
ründama Balti provintside olusid või millega manas lugeja silme ette pildi eestlaste ja lätlaste
hiilgavast minevikust. Ka mitte lihtsalt selles otsekohesuses, millega ta kõnetab eestlasi ja lätlasi
annaabi.ee 
