sajandil hakkasid ka orjad oma vabaduse eest võitlema. 1791. aastal õnnestus orjadel võtta võim Prantuses koloonias, kus kuulutati välja Haiiti vabariik. 19. sajandil keelati orjakaubandus. Merkantilism Riikide rikkuse allikaks hakati pidama kaubandust. Seda teooriat nimetati merkandilismiks. Kui riigist veetakse rohkem kaupu välja kui sisse koguneb riiki raha. Positiivsele kaubandusbilansile sai kaasa aidata see, et keelati osa välismaalaste kaupade sissevedu. 18. sajandil hakati merkatilismi kritiseerima. Vabakaubanduse pooldajad väitsid, et vastatikuse kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. Kujunes arusaam rahvusvahelisest tööjaotusest. Kaubakompaniid Varauusaja majandusele andsid tohutu tõuke maadeavastused ja sellega kaasnenud kolooniaimpeeriumite loomine. Esimesed kolooniad tehti Hispaanias ja Portugalis. 17. sajand võtsid juhtrolli Inglismaa ja Holland. Kaubandust ei organiseerinud riik vaid kaubakompaniid. Kompaniidele anti kauplemise monopol vastavas piirkonnas
valgustuskirjandusest, oli kirjavahetuses Voltairega, keelas piinamised; deklareeris usuvabaduse; rajas Sanssouci lossi; tegeles muusikaga; isa valitsemisaparaati ta ei muutunud; uuendati kogu õiguskorraldus; armee kasvas 200000ni; jätkus merkantelistlik majanduspoliitika; kaotas pärisorjuse; Friedrich Wilhelm- Brandenburgi nimekaim valitseja, tema valitsusajal ehitati välja pealinnBerliin, kokkuhoidlik ja kitsi, läinud ajalukku äärmusliku merkatilismi esindajana, kärpis kulutusi, sissetuleku kulutas sõjaväele, kandis mundrit ja pälvis nimeks sõdurkuningas; disipliin ja rivisamm pärinesid temalt; arendas välja Preisi bürokraatia; lemmikväljend oli mitte targutada Ivan IV- Ivan Julm, esimene moskva tsaar; toetus isiklikele lähikondlastele ja teenisaadlitele; tahtis vallutada balti riigid, vallutas tatari khaaniriigid; tappis oma poja tüli käigus;
annaabi.ee 
