"merkantismi" - 1 õppematerjal

Valgustusajastu

[1] Suure kuurvürstik poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all kuningaks. Ta valitses aastatel 1688 ­ 1713. Kuna Brandenburg kuulus keisririigi koosseisu, Saksamaal aga ei saanud keisri kõrval olla teist kroonitud pead, võttis Friedrich I keisri võimu alt jääva Preisimaa kuninga tiitli, kuid tuumikalaks jäi riiki edasi Brandenburg.[1] Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantismi esindajana. Valdavast osast, mis oli riigi sissetuleks, kulutas ta sõjaväele. Tema valitsusaja lõpuks oli armees 80 000 meest, see moodustas neli protsenti elanikkonnast, ületades oluliselt Euroopas tavapärase ühe protsendi. Loodud armeed ei kasutanud Wilhelm I üheski sõjast. Siin lõi välja kuninga kokkuhoidlikkus: sõjad nõudnuks suuri kulutusi nii rahas kui ka elavjõus. Kõrvuti armeega arendas ta välja ka Preisi bürokraatia. Kuninga lemmikväljendiks oli ,,Mitte targutada