ESIMESED KAASAEGSED MAJANDUSTEADLASED Esimesteks kaasaegseteks majandusteadlasteks võib nimetada 16-18 sajandil valitsenud merkantiliste ja 18.sajandi filosoofide ja majandusteadlaste rühmitust, keda tuntakse füsiokraatide nime all. Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti ehk müüki välisriikidesse. Lühidalt võiks kokku võtta merkantilismi lausega-maksimaalne eksport ja minimaalne import. Nad soovisid
karistustega. Mis on kaubavahetus? · Millegi vahetamine millegi uue/muu vastu. Mis on piirprintsiip? · Kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel. Mille stiimul on kasum? Mis on kasumi valem? · Tootmise stiimul · KASUM= kogutulu> kogukulu Mida näitab tootmisvõimaluste piir? · Näitab, kui palju on üldse võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Millal ja kus tegutsesid merkantilistid? Kuidas nim. tänapäeva merkantiliste? Mida taotlevad neomerkantilistid? · 1618.saj. Euroopas · Neomerkantilistid · Ekspordi suurendamist, impordi piiramist Millised on merkantilistide põhimõtted? · Riigid peaksid üksteisega kasumi pärast konkureerima. · Valitsused peaksid välja andma tootmist soodustavaid seadusi, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti. · Eesmärk on saavutada soodne kaubandusbilanss. Mis on kaubandusbilanss? · Riigi eksport ületab impordi.
omakorda soodustas veelgi kaubandust, tööstuslikku tootmist ja investeerimist. Klassikalise koolkonna ideid ja vaateid praktiseeris enamus ettevõtjatest, see võimaldas neil peale kaupmeeste ajastu (merkantilism) lõppemist ennast teostada. Uus nähtus ja kasvav ning tugevnev fenomen oli konkurents. Konkurentsimajanduse usaldamine ja selle seaduspärasuste märkamine oli veelgi uuem nähtus majandusteaduses. Klassikud olid oma aja kohta head majandusanalüütikud, kes ületasid nii merkantiliste kui ka füsiokraate. Alguse saab ökonoomia kui ühiskonnateaduse areng. Paljusid klassikute „seadusi“ teatakse, tuntakse tänapäeval majandusteaduse „alustena“. Näiteks kahaneva piirkasulikkuse seadus, suhtelise eelise seadus, kapitali akumulatsiooni tähtsus majanduskasvu tagajana jt. Ometigi ei saa väita, et klassikud ei teinud vigu. Mõnikord väidetakse isegi, et klassikud läksid oma liberaalsuse (ja laissez-faire) ihalusega absurdini.
annaabi.ee 
