Armastusluule
ning tunda hämarust kui vesimusta siidi, Oo, öine tund, loo sellest unistusest tasast viisi,
end õhtu purpurpehmeil tunnel tahaks anda. kuis kuurdub armulill, mis pandud silme vette.
Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina.
Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi
teed ihalduse siis; sind õrnalt hoidsin mina,
Visnapuu 2003:12
Ühele naisele 1
Üks kord su nägin oma teel, Kui merivaigust rasked hiukse üle õla,
siis kadusid kui õhtutaeva valgus sina nii ainus kord su nägin oma teel.
ning üksi, nagu leinapaju maantee ääre mina, Kas tuled iialgi nii ilus veel
su tulekut jäin kurtes ootama veel. kui jäänud sinust minu hinge mälestuse kõla.
Jäi meelde veel kui muinasjutt su naiseline ilu
ja simapilk, mil seisid keset teed.
Su ümber õhtupäike sidus keed,
siis läksid sa, jäi maha minu ümber öine vilu