Taimerakk ja taimekoed
Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest
rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja
hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad, kuna pektiinid
on hüdrofiilsed.
Küllaltki põhjendatud on kollenhüümi arvamine hoopis põhikudede hulka. Ka kollenhüümi rakud võivad olla
meristemaatiliselt aktiivsed ja moodustada näiteks fellogeeni või haavakoe. Oluliseks erinevuseks on kollenhüümi
rakukestade suurem paksus ja rakkude suurem pikkus (kuni 2 mm) põhikoe rakkudega võrreldes, kuid kollenhüümi ja
põhikoe kokkupuuteala piir on sageli ebaselge.
Kollenhüüm esineb telgorganites vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena (joonis). Lehelaba suuremaid roode
(juhtkimpe) ümbritseb paksenenud kestadega põhikude, mida samuti nimetatakse vahel kollenhüümiks