levivad takistamatult igas suunas. Iseloomulik põhiliselt vees elavatele ainuõõssetele, nagu meriroosid, hüdrad ja meduusid. Närvivõrgud võimaldavad lihtsat käitumist: keha asendi muutmine, toitumine. 2. Kiiretaoliselt sümmeetriline närvisüsteem erinevat tüüpi närvirakud on spetsialiseerunud erinevate funktsioonide täitmiseks, paigutus on korrapärasem. Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteemi puhul on toimunud veelgi suurem rakkude spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded. Eristada saab sensoorseid ja motoorseid harusid. Sensoorsete närviteede ülesandeks on edastada meeleelunditest tulevat tunnetuslikku informatsiooni, motoorsed närvid tegelevad lihaste liigutamisega. Sellist tüüpi närvisüsteemi puhul on organismi igas harus nii sensoorsetest kui motoorsetest
Metamorfoos on arengu hormonaalne taasaktiveerimine. Metamorfoos on vajalik, et vähendada liigisisest konkurentsi (söögile, elupaigale) ja täita paremini erineva elujärgu ülesandeid. Metamorfoosil muutub tihti elupaik, toitumine ja käitumine. Tihti on vastsed teise ülesandega kui täiskasvanud, näiteks kasvamine või levimine vastsetel, paljunemine täiskasvanutel. Metamorfoos on omane putukatele, kahepaiksetele, merisiilikule. Näiteks Cecropia’d (liblikad) kooruvad munast tiibadeta röövikuna, elavad mitu kuud süües ja kasvades. Täiskasvanuiga on 1 päev, selle jooksul tuleb leida paariline ja paljuneda, pärast mida valmik sureb. Valmikud ei söö, neil ei ole suuosi. Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Türoidhormoonid kilpnäärmes põhjustavad metamorfoosi. Türoidhormoonid
annaabi.ee 
