Meririst
oma vähese liikumisvõime tõttu ei suuda sealt enam välja pääseda.
Püütud meduusidel lõigatakse suusagarad ära ning kummikut pestakse seni, kuni lima ja
siseelundid on täielikult eemaldunud. Meduusid soolatakse keedusoola ja maarjase
seguga. Soolatud meduuse lisatakse salatitele, neid süüakse keedetult ja praetult, lisades
pipart, nelki ja muskaatpähklit. Nad pole küll kuigi toitvad, kuid sisaldavad siiski valke,
rasvu, süsivesikuid ja B-vitamiine.
Vietnamlased usuvad, et meriristist valmistatud roogade söömine on kasulik
kõrgvererõhutõve all kannatavatele inimestele ja seedimishäiretega lastele.
KASUTATUD MATERJAL:
Eesti Entsüklopeedia 6.köide, Tallinn 1995
Peeter Ernits: Suveelukas, Eesti Päevaleht 14.aug.1996
Peeter Ernits: Meriristi kalmistu asub rannal, Õhtuleht, 31.aug.2000
Vikipeedia, Meririst, et.wikipedia.org/wiki/Meririst
Mai Talts: Millimallikas sureb sügisel, www.ilm.ee
Loomade elu 1.köide, Tallinn 1979