Taani raamatukultuur
muinasjuttnäidendit ning romaani. Taani moodne lüürika saab alguse temast. Tema
luulekogud: naturalistlikud ,,Luuletised" 1872; uusromantilised ,,Summutatud meloodia"
1875; ,,Laulud mere ääres" 1877; ,,Okkad ja roosid" ning ,,Lapsepõlv luules ja laulus" 1879.
Tema peamine element, mida ta oskas kujutada nagu mitte keegi teine oli meri, oma teostes
annab edasi ka meremeeste kõne-ja mõtteviise. Neist novellikogud: ,,Tormis ja rahus" 1874 ja
,,Merimehe truuduse ja usu peale" 1878. Tema romaanid aga on hajuvad ja langevad liigsesse
enesepeegeldusse ,,Laia pintsliga" 1887 ja ,,Nurjakirjutatud" 1890.
Karl Gjellerup (1857-1919) ei sobinud nagu Drachmann kauaks naturalismi. Esimese
vastandina on tema teadlase ja müstiku loomus. Ta käsitles moderniseeritud antiikses vormis
käsitletud rahvaballaadide-aineid, kuid langes hiljem india peenendunud, pasiivse müstika
tõlgitsemisse (romaan ,,Palverändaja Kamanita" 1906)