meelde. Käes oli õhtu ning väljas valitses pimedus. Merili kuulis hääli kohalikust kõrtsist ja otsustas seda uurida. Lähemale minnes nägi ta, et kõrtsis tuled ikka veel põlevad, kõrtsi sisenedes ehmatas ta ära ja oleks jälle pea-aegu minestanud. Terve kõrts oli täidetud ebaloomulike olenditega. Seal olid kummitused, loomad kes nägid välja nagu inimesed, haldjad ja palju muidki. Kaks daami kõnetlesid Merilit ja üritasid talle selgitada, et nemad on Pooleelulised ja, et tal on võimalik oma emaga Allmaailmas kohtuda, teda aitab Hernehirmutis ning Merili aeti kõrtsist välja. Ukse taga ootas teda Hernehirmutis. Ta nägi jube välja. Tema silmad hõõgusid, tal olid kuljused mütsi küljes ja helendav tõrvik käes. ,,Mis sul nii kaua aega võttis Merili. Mina olen Hernehirmutis. Kui sa tahad oma ema näha, siis sa pead Allmaailma minema. Tule minu järel
välja lülitatud.Isaga oli sama lugu nagu emagagi.Õhtul tõusis torm ja Pille-Riin ei julgenud enam oma tuppa minna see- eest jäi ta hoopis elutuppa magama.Hommikul ärgates hakkas ta asja uurima ja nii nagu selgus oli ta ema kuuks ajaks Kreetale sõitnud!Raadiost teatati, et kooli ei pea minema, sest sinna oli öösel sisse murtud, seega jõi ta oma kohvi ära ja läks oma sõbranna Merili poole, kes elas Pille-Riiniga samas tänavas, kuid ka Merilit polnud kodus.Siis suundus ta Sergo poole arvates, et Sergo võiks midagi Merilist teada (kuna Pille-Riinile tundus, et Merili ja Sergo vahel susiseb midagi).Sinna jõudes kuulis ta, kuidas korteris oli suur lärm.Ukse kella lastes, avas ukse mingi poiss bokserite väel, keda kutsuti Beniks, nagu hiljem selgus.Pille-Riinilt võeti jope ning viidi see kuivama ja seejärel surus poiss Pille-Riini vastu seina ja proovis teda vägistada, kuid Pille-Riin proovis vastu võidelda ja karjuda
annaabi.ee 
