Maailma kalandus ja vesiviljelus
basseinides. Kuid alles keskajal töötati välja tiikides toimuva kalakasvatuse meetodid. Eeskätt
tegelesid sellega kloostrid, kus tekkis vajadus toidu järele arvukateks kristliku religiooni kehtestatud
paastupäevade jaoks. Ka Lõuna-Euroopas praktiseeritud kalade kasvatamine merevees langeb
samasse ajajärku. Selleks kohandati kaldalaguunid ja rannikutiigid ümber sel viisil, et neis sai
kasvatada veevooluga kaasatoodud kalu, nagu huntahvenaid, merikokresid ja meripoisureid.
Vesiviljelus vaheldus tihtipeale hooajaliselt soolatootmisega.
Need ammustest aegadest pärinevad vesiviljeluse vormid on säilinud tänapäevani kogu Euroopa
ulatuses. Tegemist on ekstensiivse traditsioonilise vesiviljelusega, millega tegeldakse alates
Lapimaast kuni Sitsiiliani ja alates Kerryst kuni Traakiani. Meetod seisneb (looduslike või
kunstlike) tiikide ja laguunide hooldamises sel viisil, et soodustada neid veefauna arengut. Igal