Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Miga on noor merikaru (sea beer) kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit. Merikarud on osaliselt tapjavaalad ja osaliselt karud. Terve suve möllab Miga koos kohalike surfaritega lainetel. Talvekuudel hiilib ta aga salaja Vancouveri kaldale seiklusi otsima. Nii avastaski Miga enda jaoks lumelauaspordi, millest sai tema uus lemmikala. Miga lemmiktoiduks on looduslik lõhe ning lemmikvärviks on metsakarva roheline.
(Sveits), Harbin (Hiina), Salzburg (Austria), Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina). Taliolümpiamängud Esimesed taliolümpiamängud 1924 Chamonixis Prantsusmaal Sel aastal toimuvad taliolümpiamängud 21st korda. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Sumi on loomade vaim, kes elab Briti Columbia mägedes. Quatchi on noor lumeinimene, kes pärineb müstilistest Kanada metsadest. Miga on noor merikaru, kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit. Olümpiamedalid Esmakordselt olümpia ajaloos on olümpial iga võidetav medal ainulaadne. Medalid on erinevad medali esiküljel asuva mustri tõttu. Medalid kaaluvad 500576 grammi. Eesti olümpiadelegatsiooni esindusrõivad Vancouveri taliolümpiamängudel Eesti olümpiadelegatsiooni esindusrõivad Vancouveri taliolümpiamängudel on talviselt praktilised ning
lõuna-lonthüljes - maailma suurim hülglane ja kaalub kuni 4 tonni krabihüljes - ei söö krabisid vaid hiilgevähilisi, keda nõrutab läbi hammaste nosuhüljes - Antarktika kõige väiksem hüljes. Toitub kalmaaridest, kaladest ja krillist sukelhüljes - sukeldub hüljestest kõige sügavamale. Üht hüljest täheldati sukeldumas 73 minutiks 600 m sügavusele merileopard merikaru Eestis elab kolme liiki hülgeid, kes kõik on looduskaitse all. Vasakpoolne joonis kujutab viigerhüljest, parempoolne hallhüljest. Erineva pikkusega koonu järgi saabki neid liike kõige lihtsamini eristada. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad
,,Lcplsis" üles ja ta sõitis Saksa okupatsiooni ajal Virtsu-Kuivastu liinil. 27. juulil sõitis Irbe väinas miinile Nõukogude hävitaja ,,Smelõi". 30. juulil pommitati Kihelkonna lahes põhja Nõukogude allveelaev S-62. 2. augustil sattus Nõukogude allveelaev S-11 Soela väinas magnetmiinile. 11. augustil sõitis Suures väinas magnetmiinile Eesti miiniveeskja ,,Suurop". 40 mehest pääses 25. 19. augustil sõitis Kumari laiu juures magnetmiinile Eesti jäämurdja ,,Merikaru"; kogu meeskond hukkus. 29. augustil pommitati Triigi sadamas põhja Eesti aurik ,,Helge". ,,Helge" oli Saaremaale toonud Mandri-Eestist mobiliseerituid, õnneks olid neist suurem osa 385 meest maale jõudnud. 23 meest jäi kadunuks (BA MA, RM 45-I/137; Õun 1996). Kuigi maismaalahingutest jäid saared esialgu puutumata, olid siin paiknevad Nõukogude sõjaväelased juba haaratud sõjategevusse. Sakslaste vastulöögid baaside pihta tabasid ka Saaremaad