Erizooloogia lühikonspekt
Sellest on järele jäänud vaid
lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad
jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised,
harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on
meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse
"kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad
n trepang, merikurk, jalutu meripura, merikanake
KLASS MERILIILIAD
Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema
(võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava
suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise
teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas.
Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne.