Linnud linnas ja prügimäel
Linnade, eriti suurlinnade ümbruses võtavad prügimäed enda alla kümneid hektareid.
Sellega seoses tõrjutakse neilt aladelt välja endisele looduslikule elupaigale omane linnustik.
Prügimägedel võivad pesitseda vaid üksikud liigid, näiteks linavästrik ja kivitäks ning
tasandatud aladel kiivitaja. Vareslastele, kajaklastele ja kuldnokkadele pakuvad prügilad häid
toitumisvõimalusi. (Renno, 1985)
Pürgimäed on enam meelejärgi kajaklastele (hõbe-, kala-, naeru-, merikajakad) ning
vareslastele (hallvaresed, hakid, künnivaresed). Linnud kasutavad prügimägesid hoolimata
pikkadest vahemaadest. Linnud kasutavad prügimägesid tihti ning biojäätmed moodustavad
paljude lindude toiduobjektidest arvestatava osa, põhiline toit on aga näiteks hõbekajakatel
kala. Põhjuseks võib olla toitumisveekogu asumine kolooniale märgatavalt lähemal kui
prügimäed. Kui lindudel on valida mitme toitumisala vahel, ei pruugi ühe sulgumine
vähendada lindude arvukust
annaabi.ee 
