soodsates tingimustes esineda massiliselt. Merihumur kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Sellised avatud kasvukohad meenutavad mõnevõrra lagedaid kuivi kõrbeid. Sigimine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel. Ohustatus ja kaitse Merihumur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis Taim moodustab sageli mererannal tihedaid kogumikke olles seega pinnase kinistajaks. Sageli kasvab koos merikapsaga Kokkuvõtte Merihumurit leidub tavaliselt mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Ta õitseb juunis ja juulis. Ta õied on ühesugulised vahel sinaka või roosaka varjundiga. Ta on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel. Merihumur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Taim moodustab sageli mererannal tihedaid kogumikke olles seega pinnase kinistajaks. Sageli kasvab koos merikapsaga Kasutatud material
Otsese mere mõju piirkonnast pisut kõrgemal kinnistuvad adruvallid põldmarajadega ja lämmastikulembeste mets-harakputke, erinevate maltsaliikide, kõrvenõgese, kähara karuohaka jmt. liikidega. Räha- ja kliburandade sallinses osas kasvab hajusalt laiuvat nadaheina, kaljukressi, rand-sõlmheina, randastrit, rand-õisluhta, randmaltsa jne. Liivarandade saliinses vöötmes leidub ogamaltsa, liiv-merisinepit, merihumurit, kõrgemal kujuneb välja luitetaimkate. Omapärane avataimkate kujuneb välja soolakulistel muldadel tasaste lahtede rannikuil eelkõige Lääne- Eesti mandriosas, Saaremaa ning Hiiumaa lõuna- ja kagupoolseil rannikuil ja madalatel laidudel. Madalates lohkudes, kus merevesi võib suvel ka täiesti ära aurata, on soolade kontsentratsioon muldades kõige kõrgem, eriti ülemises kihis, mis avaldab mõju taimkatte liigilisele koosseisule. Seal kasvavad
annaabi.ee 
