"meriforelliks" - 1 õppematerjal

JÕEFORELLI referaat

Meeksi ojas, Piusa ja Vaidva jões nimetatakse teda hõrnaseks, Abjas eheruseks. Tal on veel teisigi rahvapäraseid nimetusi nagu tähnik, eerus, tähniklõhe, jõelõhe ning iherus (Mikelsaar, 1984). Karl Linné luges jõe- ja järveforelli eri liikideks, kuid on näidatud, et nad võivad vabalt üksteiseks muutuda. Näiteks kui Uus-Meremaale, mille ümber meri on jahedam, viidi sisse jõeforell, hakkas ta seal merre laskuma ja muutus tüüpiliseks meriforelliks. Jõgedes, kus elavad nii paikne kui siirdevorm, moodustavad nad koelmutel ühise parve ja koevad koos. (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012) 1.2. Välimus Jõeforell on kujult sarnane meriforellile. Vormilt on hambad tugevamad ja püsivamad, kui meriforellil. Tema värvilisus sõltub ta vanusest, soost ja ka toitumisest. Selg on tavaliselt rohekas-pruun, mõnikord hallikas-must. Küljed on tal heledamad hallika varjundiga, kõht valkjast kollakani (Joonis nr. 1)