plaanil olevate joonte asendi määramist ilma kaarte suhtes. Jooned orienteeritakse: *geograafilise e. tõelise asimuudi järgi.*magnetilise põhja-lõunasuuna järgi. *tsooni kesk- e. telgmeridiaani või x-telje suhtes. 1.)Astronoomiliste vaatluste või güroskoopiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaani tasand loodjoone suhtes ja astronoomilise meridiaani suund saadakse geoidi pinna horisontaaltasandil 2.)Geodeetiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaanitasand maaellipsoidi normaaliga antud punktis ning geodeetilise meridiaani suund saadakse ellipsoidi horisontaaltasandil. 3.)Magnetiline põhja-lõunasuund määratakse maastikul kompassi või bussooli magnetnõela abil. Kaardilehtede orienteerimiseks nim sellest tegevust, kus selle kaardi pööramise tulemusel langevad kaardil olevate joonte suunad kokku või on parall vastavate joontega maastikul (*samajooneliseo-ti kasutami*punkto-d kasutamine*Bussoli järgi)
Maa nurkkiiruse vektori projekstiooni rõhtteljele tähistatakse ω 1 = ωΜcosφ (13)ja püstteljele ω2= ωΜsinφ(14). Projektsioone ω 1 ja ω2 Maa ööpäevase pöörlemise komponentideks. Projektsioonide valemid näitavad, et Maa meridiaani ja tõelise horisondi tasandid pöörlevad ümber püst- ja rõhttelje vastavalt. Ekvaatoril asuva vaatleja jaoks pöörleb ainult tõeline horisont Maa pöörlemise nurkkiirusega. Poolusel asuva vaatleja jaoks pöörleb aga ainult meridiaanitasand, samuti Maa pöörlemise nurkkiirusega. Vahepealsetel laiustel asuva vaatleja jaoks pöörleb nii meridiaani kui tõelise horisondi tasand. Maa pöörlemise kasulik komponent joon 7 Määramaks Maa pöörlemise rõht- ja püstkomponentide mõju vaba vurri pöörlemisele projitseerime need komponendid vaba vurri telgedele x ja y. Moodustagu vaba vurri peatelg x tõelise meridiaaniga nurga α. Maa
annaabi.ee 
