Maailmemere reostmuse tagajärjed - Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis - Vähenevad kalavarud - Mõju inimese toidualauale - Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni - Rannikualad reostuvad-mõju turismile - Vetikate vohamine - Korallide hävimine Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevat biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja meriahvena varud. Kalaliikide biomassi vähenemine ei tule ainult aktiivsest püügist või ülepüügist, vaid ka mere saastumisest. Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Rahvusvahelisel tasandil on ülepüüki proovitud reguleerida kvootidega. Veekogu võime taastuda pärast ülepüüki oleneb ökosüsteemi tingimusest. Suured liigilise koosseisu muutused on sageli ettearvamatud
Eesti kalalaevadel on ajalooline püügiõigus Teravmägede püügipiirkonnas (krevetipüügipäevad), Kirde-Atlandil (süvaliigid, makrell, meriahven), Loode- Atlandil (krevetipüügipäevad püügirajoonis 3M, krevett püügirajoonis 3L, süvalest 3LMNO, rai 3LNO, meriahvenad 3LMN, tursk 3M). Loode-Atlandi püügirajoonid on toodud kaardil nr 3. Ajavahemikul 2007-2012 on enamus Eestile kehtestatud püügivõimalusi püsinud stabiilsena (Joonis 5). Lisandunud on 3LN meriahvena ja 3M tursa püügivõimalused, samas on 3L 2007. aasta kreveti püügivõimalus peaaegu kaks korda suurem 2012. aasta püügivõimalusest ning 3M krevetipüügipäevade arv on 2007. aasta 1667 päevalt moratooriumi tõttu langenud nullile. 37 Kaart 3. Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni püügirajoonid Allikas: FAO Major Fishing Areas Joonis 5. Kaugpüügi püügivõimalused aastatel 2007-2012. 3000
annaabi.ee 
