Kilpkonnad ja nende elupaigad üle maailma
liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole.
Kilpkonnade aju on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 promilli tema massist.
Seljaaju on seevastu jäme ja raske. Silmad on tavaliselt hästi arenenud, pupill on ümmargune,
peale kahe liikuva silmalau esineb veel pilkekile. Maitsmine, haistmine ja kompimine on
samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu kuulmine
on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on trummikile paks, aga merevormidel on
kuulmekäik kaetud tugevasti paksenenud nahaga.
Elevantkilpkonn ehk elevant-kilpkonn (Geochelone nigra) on suurim maismaal elav
kilpkonnaline, endeemne liik Galápagose saartel. Eri saartel on kujunenud erinevad
alamliigid, keda on eristatud 15 (5 väljasurnud). 10 alamliigi esindajaid on kokku umbes 14
000, suurim populatsioon Isabela saarel Alcedoni vulkaani kaldeeras (ca 5000 isendit).
Varasemad ladinakeelsed nimed on Geophile elephantopus, Testudo nigra, Testudo
annaabi.ee 
