Merevaik
MEREVAIK
Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega mineraloid. Tekkinud mitut liiki muistsete
puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus
succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt
varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik
erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit
(Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult,
kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust
~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad
merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu
rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi ...