Protistid ja vetikad
Heterotroofsed protistid moodustavad koos veeloomadega zooplanktoni ehk loomse hõljuki.
Bakterplanktoni moodustavad mittefotosünteesivad bakterid.Toitainete rohkuse,sobiva
temperatuuri ja valguse korral võib vetikate kasvupuhang nii suur,et ainuraksete vetikate
kogumid muutuvad vees nähtavaks(vee õitseng).Sügisel kui vetikate fotosüntees
aeglustub,võib vees tekkida hapniku nälg(kalad surevad siis).
Ränivetikad- neid on ligikaudu 16000 liiki,elavad mereveedes ja mageveekogudes,võivad
hõljuda või elada veekogu põhjas.,on tähtsad fütoplanktoni koostisosad.Ränivetikate
iseloomulikuks tunnuseks on neid ümbritsev ränipantser,mis koosneb kahest
poolmest.Ränipantserid on väga erineva välimusega ning nad paljunevad pooldudes.
Pruunvetikad-neid on teada 1500 liiki,enamus neist elavad merevees,nende seas on nii
mikro- kui ka makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30
m sügavusel vee all
annaabi.ee 
