Kiviaeg
kaugelt või kui antud asjade tootmine oli eliidi kontrolli all. Nenede
esinemine kui niisugune on iseloomulik arenenuma sotsiaalse
korraldusega ühiskonnale sellises ühiskonnas pidi olema olemas eliit
mingilgi kujul.
Meie regioonis ilmub merevaik eriti alates keskneoliitikumist. Eriti rohket
merevaigu kontsentratsiooni on täheldatud Lubana nõos Lätis, kus seda
aga looduslikult ei leidu. Ilmselt on tegemist merevaigukaubanduse
sõlmpunktiga.
Arheoloogilise merevaigu leiukohti on teada laialdasel alal, sageli piki
jõgesid (näiteks Volga, Okaa), kuni Põhja-Soomeni välja. Oluline koht
merevaigukaubanduses on olnud näiteks Karjala. Merevaigu levik järgib
seega tihtipeale kaubateid, mis püsisid kaubateedena ka läbi esiajaloo ja
keskaja.
Merevaigust on valmistatud kohalikku tüüpi ripatseid ja muid esemeid,
mistõttu arvatakse, et see levis eeskätt toormaterjalina. Eelkõige on seda