Tehnika ajalugu
laevaliik. Saarlased ja rannaeestlased kasutasid nähtavasti üsna suursuguseid laevu
Läänemerel seilamiseks. Läti Henrik nimetab saarlaste laeva küll pyratica'ks -
mereröövlilaevaks. Ilmastikukindlad alused ja hea purjetamisoskus andsid saarlastele vaba
tegutsemisvoli Läänemerel. Arvukad kastiilid Rootsi idarannikul 12. sajandist kinnitavad
saarlaste, kurelaste ja teiste läänemeresoomlaste rüüsteretki. Sakslaste meretraditsioon oli veel
lühiaegne. Nende koged olid kõrgemad, laiemad, kohmakamad, istusid sügavamalt vees.
Kogede suurem kandevõime ja mahutavus andis neile hiljem strateegilise ülekaalu merel.
Suurkaubanduse arenedes ehitati välja korralikud sadamad, kaid ja laohooled, ka Tallinnas,
Pärnus ja Riias. Juriidiliselt võib Tallinna, Tartu ja Riia merkantiilset ja majanduslikku järsku
esiletõusu siduda aastaga 1346. Läänest toodi soola, riiet, metalli, heeringat, sinna veeti