Kaldakivimite retsensioon
vaadatuna mererannas, kivid rannaääres rannataimesitkuga kaetuna.
Pildid merest on alati inimestele toonud rahuliku meeleolu, nüüd olen veendunud selles, et ka
pildid kividest võivad seda luua.
Mulle endale meeldis foto, kus oli suhteliselt madalas vees seisev suur kivi. Kivi ees seisis valge
paat. Samuti märkimist vääriks pilt, kus kunstnik on suutnud jäädvustada pildi, kus kivi peal oleks
kui inimese kuju. Endale meeldisid kõige rohkem kivid vees, vetikate ja muu meretaimestikuga
kaetuna. Need olid ka näituse kõige esimesed pildid. Neist fotodest ei olnud esialgu üldse lihtne
välja lugeda, mida kujutatakse, kuid terasemalt jälgides olid vetikate all näha kivimeid.
Mulle meeldis see näitus, sest olen ka ise taaskord leidnud oma tee maalimise juurde. Selle
näituse külastamine andis mulle päris palju inspiratsiooni, mida oma tulevastel joonistustel
kujutada. Ainukene asi, mis mind häiris oli see, et kunstnik ei olnud ühelegi pildile lisanud nime või
annaabi.ee 
