Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.
(indoeurooplased); kõige suurem oskus oli kivi puurimine, lihvimine ja nöörkeraamika; tegelesid
karjakasvatuse ja algelise maaharimisega
kahe kultuuri soomeugri ja balti vaheliseks piiriks muutus Daugava jõgi
1.2 Metalliaeg
Varajane metalliaeg:
pronksiaeg: u 1500 600 a eKr, varajane rauaaeg: 6. sajand 1. sajand eKr
pronks ei tõrjunud kivi kõrvale; pronksesemed olid sisse veetud Uuralitest ja hiljem Skandinaaviast;
järjest olulisemaks hakkasid muutuma meresidemed
varasele metalliajale on iseloomulik, et tekkisid kindlustatud asulad; tuntuimad on Asva (Saaremaal),
Iru, Ridala
elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus
muutus: ilmusid maapealsed kivikirstkalmed (tähtis Jõelähtme leiukoht)
pronksiaja lõpul, rauaaja keskel toimus otsustav üleminek põlluharimisele PõhjaEestis ja Saaremaal,
sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja