tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mineraale nagu sreibersiiti, kamasiiti ja taeniiti. Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja kohta on siiani intrigeerivalt vastuolulised. On ainult selge, et kraatrid tekkisid peale mere taganemist Saaremaa antud piirkonnast: neis ei ole meresetteid. Väikekraatrite põhjasetetest leitud maismaatigude subfossiilid viitavad ümbruskonnale kui võsastunud merelähedasele piirkonnale. Kaali järve põhjasetetes leitud taimede õietolm pärined aegadest ligikaudu 3700 aastat tagasi. Radiosüsiniku meetod näitab kraatri põhjasetetest leitud puidutükkide vanuseks vähemalt 4000 aastat. Oletatava silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbritsevate soode turbakihis
Pilliroo ressursid. suhteliselt hästi uuritud taim. Ta moodustab väga suure osa litoraali vööndi taimestikust (näiteks on Matsalus tema poolt kaetud ala 27 km2). Seega on tal ka tähtis koht ökotoopide ja biotoopide loomisel ja üldse aineringes. Tema produktsiooni kasutatakse mitmel eesmärgil. Näiteks valmistatakse soojusisolatsioonmatte, samuti punutakse vaipu, kotte jmt. Mitmel maal kasutatakse teda kergemate ehituste katusteks ja ehitatakse paate. See aitab kinnistada meresetteid ja soodustab mullateket. Pilliroog kaitseb ka kaldaid erosiooni eest. Kariloomadele kasutatakse teda ka söödaks ja allapanuks. Pilliroost saadakse ka värvaine toorainet ja ta on pärmi, C-vitamiini, piirituse, furfurooli (putukatõrjevahend) tooraineks. Oluline on arvestada ka pilliroo energiasisaldust märgalade lähedal. Viimaste aastatel on hakatud kasutama pilliroogu veepuhastusaladel, kus olmeveed läbivad pilliroo vööndi. Seejuures ei ole soovitav lasta heitvett otse
Talvel, kui vett oli absoluutselt jäik element. Pinnased on tavaliselt ebaühtlased, koosnedes ühesuguselt. Järelikult on efektiivpinge horisontaalsuunas: 3´=-A(1- 3) vähe ja voolukiirus jões väike, settisid jämedamad osakesed jões ja järve erineva kokkusurutavusega kihtidest või on kokkusurutavus sügavuti ja vertikaalsuunas '1=(1-A)(1-3) ning efektiivpingete vahe on: 1'- jõudsid ainult saviosakesed. Rohkesti on meil ka meresetteid. Balti mere muutuv. Oma tekkeiseloomu tõttu on pinnased enam või vähem 3'=1--3. mitmesugustel arengustaadiumitel on meretase olnud korduvalt anisotroopsed, see tähendab nende deformeeritavus horisontaal- ja praegusest kõrgem ja katnud ulatuslikke alasid mandril
annaabi.ee 
