merekaldale. 7 Praegu näeme aga hoopis teistsugust protsessi: täpsusloodimisel on selgunud, et Tallinn mitmes kohas hoopis vajub. Ajavahemikul 1911- 1977 on vajumine mõnes paigas ulatunud 60 cm-ni. Milles selline vajumine põhjustatud võiks olla? Kvaternaari ajastule eelnenud sadade miljonite aastate pikkuse kulutusperioodi käigus lõikus Tallinna aluspõhja neli sügavat ürgorgu, mis praeguseks on täitunud mitmesuguste liustiku ja meresetetega. Kõige sügavam orgudest kulgeb Õismäe tagant üle Harku järve ja suubub Kakumäe lahte (Joonis 4). Selle põhi asub kuni 145 m allpool praegust merepinda. Teine org algab Ülemiste järve läänekaldalat ja lõpeb Kopli lahes. Kolmas, mis jõuab Tallinna lahte, läbib kiiresti vajuva linnasüdame. Neljas org asub Mähe ja Merivälka piirkonnas. Nendegi orgude põhi jääb 80-130 meetrit allapoole merepinda. Orud on täitunud nõrkade, ehitiste all kergesti kokkusurutavate
Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik. Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (mars) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed ( Ems, Weser,Elbe) suubuvad Põhjamerre lehtersuudmeina. Läänemere rannikut liigestavad lahed ja poolsaared. Põhjameres on suurimad saarerühmad Põhja- (suurim saar Sylt, 99 km2) ja luitelise tekkega Ida- Friisi saared. Friisi saari eraldab mandrist madal, mõõna ajalpaljanduva põhjaga padumeri ( Wattenmeer)
annaabi.ee 
