MAROKO Riik
Jõed on tähtsad eeskätt veevarustuses, kuna Marokos on 15 veehoidlat, mis
on enam kui 100 mln m³ suuruse mahutavusega. Marokos ei esine järvi, kuna
on suhteliselt kuiv maa, mistõttu puudub riigis ka laevatatavate siseveekogude
olemasolu. Enamus riigi veest on veehoidlates.
Kalandus
Maroko on maailma suurim sardiinikonservide
tootja.
Maroko läänerannikul on erakordselt rikkad:
sardiinide, pelamiide ja tuunikala poolest.
Kahjuks ei saa riik täielmääral neist
mereressussidest kasu, kuna puudub kaasaegse
laevastik ja töötlemise vahendid.
Marokol on kaubanduskokkulepe Euroopa Liiduga
aastat 1996, mille abil EL maksab Marokole
aastamaksu, et laevad (peamiselt Hispaaniast)
võiksid püüda kala Maroko vetest.
Rahvusvahelised organisatsioonid
UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNOCI, UNSC , UNWTO, WCO, WIPO, WMO,
WTO, ABEDA, AFESD, AMF, AMU, CAEU, CD, EBRD, FAO, IAEA, IBRD,
ICAO, ICC, ICRM, IDA, IDB, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO,
annaabi.ee 
