Referaat Kolumbuse merereisid Laura Raid VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud ini...
Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. 6 7 Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli kindlalt otsustanud saada rikkaks ja kuulsaks suureks maadeuurijana. Ta ei teadnud midagi merereisidest Ameerikasse, kuid uskus, et maakera on ümmargune ning et Aasiasse on võimalik kiiremini jõuda lääne poole purjetades. Teda eksitasid tolleaegsed kaardid ja Marco Polo kirjutised. Ta avastas, et lääne suunas reisides võib üle Atlandi ookeani jõuda Maluku saarteni. Võimalus tekkis 1492. aastal. Ta oli sündinud Itaalias ja asunud elama Portugail, kuid tema tema ekspeditsiooni toetajateks osutusid Hispaania kuningas Fernando ja
Nende 13 kangelaslugude vanimate versioonide juured olid sügaval keldi folklooris ja maagias. Hiljem kaunisse vormi valatud lood muutusid hiljem õukonnaetiketi käsiraamatuteks. Samuti väljendub seal poeetiline kujundlikkus, mis on inspireerinud luuletajaid ja kunstnikke tänapäevani. (Allen, 2009) Iiri mütoloogia oluliseks osaks on eepilised jutustused merereisidest vaimuvalda. Tavaliselt on nende lugude peategelased tavalised inimesed, mitte suured sõdalased. Paljudes juttudes räägitakse vaimuvalla külalistest.(,,Tadgi teekond vaimuvalda"). Tähtsal kohal müütides on ka keltidele nii oluline number 3. Ainus müüt, mis baseerub tõestisündinud lool, jutustab 4. saj. Britannias tegutsenud Rooma väejuhist Magnus Maximusest, kes tegi ebaõnnestunud katse keisriks saada.
annaabi.ee 
