õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeruda ja purjede abil merel. Laeva külgedel oli 30-40 aeru, nina oli tugevasti ülesse painutatud. Laeva nina otsa kui ka ruhvi kaunistasid tavaliselt puust nikerdatud draakonipead. Need kujud olid viikingitele omavahel tunnusmärkideks, kuid peale selle pidid koletised rünnatavais hirmu äratama. Normannide laevadele võis mahtuda 40-60 inimest koos kogu tagavaraga, mis pikkadeks merereisideks vajati. Kummalegi laeva külgedele oli asetatud suured vappidega kaunistatud kilbid, mis pidid kaitsma ühtlasi ka aerutajaid. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aasatal ja nad röövisid Northumbia ranniku lähedal (Põhja-Inglismaal) asuvat Lindisfarne´i kloostrit. Edasi korraldasid viikingid üha enam ja enam rüüsteretki ja kallaletunge, eelkõige aga keldi aladele: Jarrow ja Monkwearmouth (794), Rechru (795) ning samal aastal veel Skye ja Iona
Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo
annaabi.ee 
