"mererannikuga" - 1 õppematerjal

Euroopa ja loodusgeograafia

Osaliselt on see järve enda elutegevuse tulemus, osaliselt aga inimtegevuse tagajärg valglate piirkondades. Järvedesse settib orgaanilist ainet, mitmesugused järve kandunud toitesoolad põhjustavad taimestiku ja vetikate vohamist. Teisalt tungib kaldalt vee poole sealne taimestik. Hapnikureziim muutub, järvest kaovad olulised veeasukad ja lõpuks kasvab järv kinni. Järved paiknevad Eesti territooriumil ebaühtlaselt, olles seotud pinnamoe liigestatuse ja kerkiva mererannikuga. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis asuv Kurtna mõhnastik, kus 30 km^ suurusel alal leidub ligi 40 järve. Keskmisest tihedamalt on järvi ka Lõuna-Eesti kõrgustikel, Aegviidu ümbruses ja Saaremaa looderannikul. Pandivere kõrgustikul järved puuduvad, samuti nagu ulatuslikel aladel Kesk- ja Lääne-Eestis. Pindalalt suuremad järved on üldiselt madalad, rohkem kui 15 m sügavusi järvi on 46 ja need paiknevad Lõuna-Eestis. Vähene sügavus on tingitud valdavalt tasasest pinnamoest.