Läti ajalugu
kubermangust ka. Teisets küljest mai lõpupäevil oli eesti ratsavägi alustasnud pealetungi ,
vabastasdid alasi, eesti koosseisus 31.mai 1919 Võnnu palk. Sõja väe ülemjuhataja Laidoner
nõudsid saksalaste tagasi tõmbumist, et täitnud 5 juunil pool juhuslik tulevahetus eesti
soomusrongide . Tõi kaasa võnnu linna langemise sakslaste kätte. Vaherahu kasutasid mõlemad
pooled uute süjaliste konfliktide ettevalmistamiseks II etapp 18 juunil kui sakslased asusid uuesti
rünnakule nii mererannakut pidi ja võnnu poole ka. 20-21-22 juunil leidsid aset kõige tugevamad
vastuolud. 23 juunil(võidupüha)- järgnes sõja käik riia alla , samuti olulised lahingud. Atandi riikide
sekkumine 3. juulil sõlmiti Riia eeslinnas koolimajas vaherahu. Lätlaste eneste suhtumist ja
käitumine landeswehri sõjasse. Lätlased alates aprillist 1919, olid käitunud provokatsiivselt, olid
selgelt õhutanud eesti ja saksa vahelisi vastuolusid, nii läti diplomaadid tallinas ja igal pool, üritasid