„Meri eestlase elus“ Meri on eestlastele väga tähtis. Eestlased on mere ääres elanud juba iidsetest aegadest peale. Eestlasi võib nimetada ka mererahvaks. Juba ammustest aegadest peale on eestlane saanud merest toitu, püüdnud kalu ja hülgeid. Merd mööda reisiti teistesse maadesse ning toodi sealt kaupa nii vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte
Minejad jagunesid kolmeks hõimuks: vanjarid, noldorid ja telerid. Viimaste seas oli ka tagasipöördujaid, kes 23 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud omakorda jagunesid nandoriteks ehk metshaldjateks, laikvendideks ehk rohehaldjateks, siddariteks ehk hallhaldjateks ja falathrimiteks ehk mererahvaks. Ka nemad liigituvad pimedusehaldjate alla. Päralejõudnuid nimetatakse valgusehaldjateks, kes tänau valarite Puude valgusele säravad nii ihult kui hingelt. Ajaloo käigus tulevad eldarid Surematute maalt ka tagasi, et jääjaid aidata ning osa neis ei lahkugi enam uuesti, leiab aset ka haldjatevahelisi konflikte. Haldjate lahkumine ja Keskmaale jäänud haldjate taandumine metsadesse ja rohelusse on Tolkieni raamatutes põhjendatud inimrassi tugevnemise ja pealetungiga
annaabi.ee 
