Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitruult ja varjunditekõlaliselt. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja
unenägu“, kajastab I maailmasõja ja 1917 aasta revolutsiooni sõlmküsimusi. Esimeseks luuletuseks oli „Vesiroosid“. Samuti on tuntud „Meie aja muinasjutt“, „Jumalad ja rumalad“, „Sügise laul!“, „Laul Eestist“, „Valge käsi“, „Ühte laulu tahaks laulda“. BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 4.Villem Grünthal-Ridala luule, teemad, tuntud luuletused Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitruult ja varjunditekõlaliselt. Tabada visuaalsetele ja auditiivsetele muljetele toetuv maastikupilt on kirjanikule väärtus iseeneses. Meelte muljete täpseks fikseerimiseks kasutas Ridala meelsasti murdelist või soome keelset laenatud sõnavara, millega rikastas eesti luulekeelt. Esialgne tundlikult valiv impressionistlik tehnika asendub aegapidi kunstivõõra deskriptsiooniga. Põhjalikult asjatundlikkusele toetuvad Ridala rahvaluuleainelised ballaadid ja poeemid
annaabi.ee 
