elektrone. Järelikult maailm koosnebki aatomitest, prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Kui päikesevalgus triljoneid aastaid tagasi Maale jõudis hakkasid tekkima esimesed ookeanid, mille kallastel tekkisid esimesed eluvormid - rakud. 2 miljardit aastat peale ookeanite teket tekkis neis hapnik, mis võimaldas arenema hakata suurematel eluvormidel. Tekkisid selgrootud elusolendid ning 600 miljonit aastat tagasi oli järsk hüpe planeedi Maa ajaloos- tekkisid lõputul hulgal uusi mereolendeid. Tänapäeval on seda nimetatud nn Eluplahvatuseks. Sellega seoses hapniku osakaal suurenes, kliima soojenes, kuid elu oli võimalik vaid vees. 420 miljonit aastat tagasi tekkis taimkate , mis koosnes sel ajal peamiselt puukõrgustest sõnajalgadest. 350 miljonit aastat tagasi valitses maailmas valdavalt troopiline kliima ja tekkisid putukad. Seega koosneb maailm samuti elusolenditest ja rakkudest ning taimedest. Maailm koosnebki süsteemidest ,,inimene" ja ,,loodus"
Loss oli mitme korruseline, aknad puudusid, valguse saamiseks olid avarused laes. Seetõttu arvatakse, et seal tuleb sõna laborrünt. Kummalised olid ka sealsed sambad, mis kitsenevad allapoole. Osati ilma seguta ehitata kaari ja kupleid. Maalikunst Kujutati palju elurõõmsaid sündmusi punastes ja kollakates toonides. Hauatagusesse ellu ei usutud. Väga palju on kujutatud noorukeid härjamängudel. Skulptuur Palju tehti keraamikat, mille peal kujutati mereolendeid. VANAKREEKA KUNST Skulptuur Vana Kreeka skulptuuri kunstist on säilinud väga vähe terveid originaalskulptuure. Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamiku kuulsamatest Kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud, koopiate põhjal. Arhailine skulptuur Arhailised skulptuurid seisid iseseisvalt, alati kujutati meesfiguure alasti ja naisfiguure riietatult
annaabi.ee 
