Rootsi kasutab enda merenduspoliitika arendamisele palju rohkem finantse ja tegureid. Eesti merenduspoliitikal on päris sarnased eesmärgid ning seega Eesti merenduspoliitika arenguplaan ja eesmärgid sarnased Rootsi merenduspoliitikaga. Samuti tulevikus kahe riigi vahel on palju tõhusam ja tihedam koostöö. Tähtis erinevus on ka see , et Eesti laevastik on väike ja peamiselt laevad Eesti sadamates on teiste riikide laevad. Eesti tuleviku merenduspoliitikas pööratakse rohkem tähelepanu , et tuleb ehitada rohkem kaubalaevu. Rootsis aga erinev lugu. Rootsis on olemas oma laevu ja laevastik on võrdeliselt suur. Oluline erinevus on, et Rootsis on rohkem spetsialiste merenduses , aga Eesti on üsna väike riik ja meil puuduvad spetsialistid. Vaatamata, et riik on väike, toimub meil merendussektor väga hästi. Ja lisaks, Eesti arengukavas on oluliselt rõhku pandud Eesti laevanduse ja inimeste konkurentsivõime tõstmisele. Seega on lootust, et
5 - Tagada, et kalanduse juhtimismeetmeid kasutatakse täielikult, toetamaks ELi merestrateegia direktiivis ning elupaikade ja linnustiku kaitse direktiivides määratletud sektoritevahelist lähenemist. Viimasel kolmel direktiivil on oluline osa mere eluressursside juhtimise integreeritud lähenemises, millele EL on pühendunud integreeritud merenduspoliitikas. (Euroopa komisjon) Merestrateegia raamdirektiiv Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis keskendutakse ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisile. Selles direktiivis pööratakse tähelepanu Läänemere, Kirde- Atlandi, Vahemere ja Musta mere hea keskkonnaseisundi taastamisele või säilitamisele. Igalt nimetatud piirkondadega piirnevalt riigilt nõutakse koostööd naaberriikidega, kellega nad piirkondlikku merd jagavad
annaabi.ee 
