Järve- ja meremuda
võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed.
Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta
paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila
avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838 Pärnus ja 1840
Kuressaares. Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate paiku. Meremuda
hakati põhjalikumalt uurima 1947. aastal. Pärnu ja Haapsalu kuurortide jaoks võeti
meremudavarud arvele ning töötati välja tootmise ja kasutamise tehnoloogilised skeemid.
Haapsalu linna arengut on pikka aega mõjutanud meremuda kasutavad taastusraviasutused.
Meremuda hakkasid uurima mitme valdkonna teadlased. Haapsalu meremudalasundi võib
vertikaallõikes jagada kaheks kihiks. Ülemise kihi moodustab suure veesisaldusega (75-85
%), taimejäänustega tumehall kuni must aleuriit. Haapsalu lahe ravimuda CaO- ja MgO-
annaabi.ee 
