Järve- ja meremuda
aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838 Pärnus ja 1840
Kuressaares. Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate paiku. Meremuda
hakati põhjalikumalt uurima 1947. aastal. Pärnu ja Haapsalu kuurortide jaoks võeti
meremudavarud arvele ning töötati välja tootmise ja kasutamise tehnoloogilised skeemid.
Haapsalu linna arengut on pikka aega mõjutanud meremuda kasutavad taastusraviasutused.
Meremuda hakkasid uurima mitme valdkonna teadlased. Haapsalu meremudalasundi võib
vertikaallõikes jagada kaheks kihiks. Ülemise kihi moodustab suure veesisaldusega (75-85
%), taimejäänustega tumehall kuni must aleuriit. Haapsalu lahe ravimuda CaO- ja MgO-
sisaldus, mis määrati Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis, muutub suhteliselt väikestes
piirides. Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humisooli. Haapsalu lahe setete
mikroorganisme uuris 1851. aastal E. Eichwald, kes kirjeldas meremuda ja avaldas andmeid
merevee ja -muda keemilise koostise kohta