Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma
Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta.
Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse
kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal.
Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab
ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi.
Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme
tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm.
Megaron- kreetlaste elamu
Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus.
Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600
eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele.
Keraamika- enamasti vaasid.
Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni
(Mükeene kuningas) surimask, mis oli kullast. Mõõgad kaunistatud
graveeringutega ja reljeefidega.
Phaistose ketas- arvatavasti kalender.
Kreeka kultuur