Eesti iseseisvumine 1918
rahvakongressini. See tunnustus tähendas Eestile tähtsat välispoliitilist saavutust. (Eesti
Vabadussõda 1918 1920 I, 1996)
Eesti merepiiride kaitse osas pandi suuri lootusi Suurbritannia laevastikule, millele oli pärast
Saksamaa kapituleerumist avatud tee Läänemerre. 20. Novembril lubatigi Londonist saata
Eestile appi sõjalaevade eskaader. See koosnes 5 kergeristlejast, 9 hävitajast ja 1
transpordilaevast. Paraku sattus üks laevadest Hiiumaa lähedal meremiinile ja uppus, peale
seda pöördus Inglise laevastik Kopenhaagenisse, kust suunduti mõni aeg hiljem Liibavi
sadamasse. Kuna Venemaalt Soome kaudu Tallinna jõudnud polkovnik Johan Laidoner,
mõistis asja tõsidust, tõttas ta läbirääkimisi pidama. 11. Detsembril alustas Inglise laevastik
uuesti sõitu Tallinna poole, kus neid pikisilmi oodati.
Abi otsiti ka Rootsist ja Soomest. Rootslased ütlesid ära: neil ei olevat võimalik Eestile mingit
militaarset abi anda