Muhu rahvariided
Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Muhus põikitriibulisteks. Hiljem
tulid moodi pikitriibulised seelikud. Muhulaste iseeneseks olemise uhkus on aga nii suur, et veel
1930ndatel toimus rahvariietes suur muutus. Küll suuresti tänu sellele, et Esimese maailmasõja ajal
lasti Suures väinas põhja Vene sõjalaev Slava. Selle laeva pealt toodi ära kõik, mis teki küljest
vähegi lahti andis, kaasa arvatud meremiinid. Meremiinides oleva miinikollase ehk lõhkeainega
hakkasidki Muhu naised oma seelikuid värvima. Nii on sidrunkollane uskumatult töömahukas
kangastelgedel kootud ,õmmeldud ja tikitud muhu seelik, mille allääres uhke tikitud ai, alles üsna
uus nähtus.
Särk on linane ning seda ehib tikand. Varem kanti ka käiseid kuid 19. sajandil olid need veel vaid
pruudi- ja noorikurõivastuses.
PÕLL, PEAKATE JA JALANÕUD
annaabi.ee 
